<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Avasilmi MTÜ &#187; Meditsiin</title>
	<atom:link href="http://www.avasilmi.eu/tag/meditsiin/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://www.avasilmi.eu</link>
	<description>Agitaator</description>
	<lastBuildDate>Sat, 22 May 2010 08:17:25 +0000</lastBuildDate>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
	<generator>http://wordpress.org/?v=3.1.3</generator>
<cloud domain='www.avasilmi.eu' port='80' path='/?rsscloud=notify' registerProcedure='' protocol='http-post' />
		<item>
		<title>Loodusfoto teeb inimesed paremaks</title>
		<link>http://www.avasilmi.eu/2009/10/05/loodusfoto-teeb-inimesed-paremaks/</link>
		<comments>http://www.avasilmi.eu/2009/10/05/loodusfoto-teeb-inimesed-paremaks/#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 05 Oct 2009 19:30:54 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Martin Mägi</dc:creator>
				<category><![CDATA[Avasilmi MTÜ]]></category>
		<category><![CDATA[Keskkond]]></category>
		<category><![CDATA[Loodus]]></category>
		<category><![CDATA[Loodusfotograafia]]></category>
		<category><![CDATA[Meditsiin]]></category>
		<category><![CDATA[Vaba aeg]]></category>
		<category><![CDATA[nõuanne]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.avasilmi.eu/?p=452</guid>
		<description><![CDATA[Loodusfoto Sinu seinal teeb Sinust hoolivama, inimsõbralikuma ja heldema inimese. Rochesteri ülikoolis tehtud uurimus, kus osales 370 inimest, võrdles kahte gruppi inimesi, kellele näidati suurel ekraanil fotosid loodusest või inimtekkelisest keskkonnast, nagu linnad, raudteed, pilvelõhkujad. Pilte vahetati regulaarselt, neil olid erinevad teemad, värvid, kujundid. Seega ei saa väita, et näiteks sinine värv inimesi rahustas ja [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><strong>Loodusfoto Sinu seinal teeb Sinust hoolivama, inimsõbralikuma ja heldema inimese.</strong><br />
Rochesteri ülikoolis tehtud uurimus, kus osales 370 inimest, võrdles kahte gruppi inimesi, kellele näidati suurel ekraanil fotosid loodusest või inimtekkelisest keskkonnast, nagu linnad, raudteed, pilvelõhkujad. Pilte vahetati regulaarselt, neil olid erinevad teemad, värvid, kujundid.<br />
Seega ei saa väita, et näiteks sinine värv inimesi rahustas ja loojangupunane sooja sisetunde tekitas. Need inimesed, kes vaatasid loodusfotosid, annetasid rohkem raha heategevusse ja olid hoolivamad oma lähedaste suhtes.<br />
Lisaks aitab loodusfotode vaatamine maandada stressi ja haiglapalatites, kus on seintel loodusfotod, paranevad  inimesed kiiremini.  Loodusfotode vaatamine paneb Su paremini käituma ja parandab Su enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt.<br />
Uurijate sõnul on tuleb see sellest, et loodus aitab inimestel tunnetada põhiväärtuseid. Looduses tunnevad inimesed ennast võrdsemalt, ühiskondlike kihtide ja klassivahedeta.</p>
<p><strong>Kuidas tulemusi mõõdeti?</strong><br />
Inimestel lasti vastata ühte ja sama küsimustikku kaks korda, enne ja pärast loodusfotode vaatamist.<br />
Loodusfotosid vaadanud inimesed hindasid lähedust ja empaatiat kõrgemalt kui enne.<br />
Igale osalejale anti viis dollarit, mille nad võisid endale jätta või anda teisele uurimuses osalenud isikule.<br />
Loodusfotosid vaadanud inimesed „annetasid“ raha rohkem, kui tehnopilte vaadanud inimesed.</p>
<p><strong>Mida me sellest järeldada võime?</strong><br />
Me vajame oma eludes rohkem loodust. Alates parkidest ja linnarohelusest, lõpetades taimedega kontoriruumis. Minge metsa!<br />
Ja miks mitte osta ka mõned pildid oma kodu ja kontori  kaunistamiseks.</p>
<p><strong>Allikad:</strong><br />
<em>http://psp.sagepub.com/cgi/reprint/35/10/1315</p>
<p>http://www.rochester.edu/news/show.php?id=3450</p>
<p>http://www.treehugger.com/files/2009/10/nature-makes-us-nicer-people-new-study-says.php</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.avasilmi.eu/2009/10/05/loodusfoto-teeb-inimesed-paremaks/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>1</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Ahviliha on mürgine!</title>
		<link>http://www.avasilmi.eu/2009/08/26/ahviliha-on-myrgine/</link>
		<comments>http://www.avasilmi.eu/2009/08/26/ahviliha-on-myrgine/#comments</comments>
		<pubDate>Wed, 26 Aug 2009 07:45:50 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Martin Mägi</dc:creator>
				<category><![CDATA[Keskkond]]></category>
		<category><![CDATA[Meditsiin]]></category>
		<category><![CDATA[loomakaitse]]></category>
		<category><![CDATA[tiiger]]></category>
		<category><![CDATA[tiigrid]]></category>
		<category><![CDATA[wtf?]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.avasilmi.ee/wp/?p=22</guid>
		<description><![CDATA[Kurat küll, hiljutine uudis Indoneesias LOOMAAIAS  salaküttide poolt ribastatud Sumatra tiigrist  ning juppide müügist hiina posijatele ja impotentidele ajas mind tõsiselt närvi. Kasvõi nõelraviga tegeleti Hiinas juba neli sajandit enne Kristust. Ja selliste „juurtega“ rahva sees usutakse, et tiigri munade söömine aitab potentsi ravida? Et ninasarviku sarvest jahvatatud „meditsiin“ ajab lõdva peenise kõvaks nagu ninasarviku [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Kurat küll, hiljutine uudis Indoneesias LOOMAAIAS  salaküttide poolt ribastatud Sumatra tiigrist  ning juppide müügist hiina posijatele ja impotentidele ajas mind tõsiselt närvi. Kasvõi nõelraviga tegeleti Hiinas juba neli sajandit enne Kristust. Ja selliste „juurtega“ rahva sees usutakse, et tiigri munade söömine aitab potentsi ravida? Et ninasarviku sarvest jahvatatud „meditsiin“ ajab lõdva peenise kõvaks nagu ninasarviku sarve?</p>
<p>Hiina rahvameditsiinis tarvitatakse ära terve tiiger. Vurrud ravivad hambavalu ja annavad jõudu. Silmad ravivad krampe ja malaariat. Nina süüakse langetõve raviks. Saba ravib nahahaiguseid. Tiigrikondijahu ravib reumat ja artriiti.  Veiniga segatult on tiigrikondijahu potentsirohi. Tiigri hambad ravivad valutavad peenist.  Tiigri aju ravib vistrikke ja laiskust, veri tahtejõudu, liha nohu ja energiapuudulikkust, kõht ravib kõrvetisi.<br />
Ära kasutatakse isegi tiigrisitt, mis ravib hemorroide – ma loodan, et nad seda söövad.</p>
<p>Seega loid ja potentsiprobleemiga mees peaks jooma veiniga segatud tiigrikondijahu ja sööma tiigriiha. See võiks isegi töötada. Naise jood ilusaks ja liha söömine on toitev. Kuid sama efekti saab ka solkimata veini juues ja kõrvitsat või tuunikala süües. Tiigrisupp maksab 320 dollarit vms. interneti andmetel, krt kui mitu korralikku kalasuppi selle raha eest Aasias saaks? Siiani pole mitte ühtegi teaduslikku tõendit tiigrimeditsiini toimivuse kohta.</p>
<p>See ei ole ainult Aasia probleem, tiigri ja teiste loomade „raviotstarbelisi“ juppe smugeldatakse ka Euroopasse ja Ameerikasse.  Teavitustöö ei ole ilmselgelt vilja kandnud. Äkki on aeg hakata kasutama šokiteadvustamist?</p>
<p>Tiigriliha söömisest ei jää inimene vähemalt haigemaks, kuigi sadistlik osa minus isegi natuke tahaks seda. Aafrikaga on teised lood. Seal ei ole mõtet rääkida šimpanside ja gorillade liigilisest säilimisest, genofondi vähenemisest jms, kui väikesed neegrid nälga suremas on.  Inimese alalhoiu instinkt lihtsalt sõidab ratsionaalsusest üle.</p>
<p>Näiteks Kamerun, kus usutakse, et makaagiliha ravib malaariat. Ei ravi. Vastupidi. Prantslased uurisid umbes sadat lemmikloomana peetavat primaati. Kakskümmend neist olid haiged. Ja nüüd on kinnitust leidnud ka SIV levik inimesele, nimelt üks naisterahvas on juba haige. Paraku ei leia ma enam selle uudise allikat üles. Haiguse sai ta kas kokkupuutest nakatunud ahviga, ahviliha söömisest või ahviga seksuaalvahekorras olemisest. Või siis läbi teise inimese, kes sai selle&#8230; &#8230;vt. eelmist lauset.</p>
<p align="center">„Ahviliha on mürgine, tapab teie lapsed ja teid ennast  ka!“</p>
<p>Kas selline sõnum aitaks kõigile osapooltele morbiidset olukorda lahendada? Ei usu seda ise ka, sest SIV ja HIV esialgu välja ei paista.</p>
<p>Tiigreid on maailmas järgi umbes 4000, nad on kriitilises väljasuremisohus. Sellest hoolimata liiguvad kuulujutud, et Hiina tahab avada turu tiigrijuppidele, seda küll klausliga, et metsikuid tiigreid selleks ei tarvitata. WTF, kuidas saab sellist asja üldse kaaluda, kui loom on väljasuremise ohus? Kuidas nad kavatsevad vahet teha, kas klaaspurgis on metsiku või loomaaias tapetud tiigri silm? Metsiku tiigri tapmine 250 korda odavam, kui tema kasvatamine. Kumba hakatakse eelistama, mh? Ja kas nüüd hakataksegi loomaaedades tiigreid küttima, millest mu lugu alguse sai?</p>
<p>Viimase kuuekümne aasta jooksul on välja surnud kolm tiigriliiki. Viimane Panthera tigris balica tapeti 1942. Panthera tigris virgata suri välja viiekümnendatel. Panthera tigris sondaica’t nähti viimati aastal 1972.  Loomaias tapetud Panthera tigris sumatra’neid on järgi nelisada. Karta on, et nad ei jää kestma.</p>
<p>Kui tiigrite kaitse, taasasustamise jms ei tegeletaks, sureks kõik tiigrid välja kümne kuni neljakümne aastaga.<a href="http://www.thepetitionsite.com/takeaction/130423089"><br />
</a></p>
<p>Annetage loomakaitsele vahendeid. Minge loomaaeda tiigreid vaatama.</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.avasilmi.eu/2009/08/26/ahviliha-on-myrgine/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Sinine rott kõnnib jälle</title>
		<link>http://www.avasilmi.eu/2009/07/28/sinine-rott-konnib-jalle/</link>
		<comments>http://www.avasilmi.eu/2009/07/28/sinine-rott-konnib-jalle/#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 28 Jul 2009 05:54:29 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Martin Mägi</dc:creator>
				<category><![CDATA[Meditsiin]]></category>
		<category><![CDATA[National Geographic]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.avasilmi.ee/wp/?p=19</guid>
		<description><![CDATA[PHOTOS: Blue Rats Move Again After Food-Dye Injection. Photograph courtesy Takahiro Takano See armas sinine rott on tegelikult halvatud. National Geographic kirjutab, et Rochesteri ülikooli teadlased parandasid roti selgroovigastuse toiduvärviga!  Täpsemalt võttes  murti kõigepealt roti selgroog tema seljale kukutatud raskusega, siis umbes nädala jooksul raviti teda sinise toiduvärviga. Rott päris kõndima siiski ei hakanud, vaid [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><a href="http://news.nationalgeographic.com/news/2009/07/photogalleries/blue-rats-food-dye-heals-pictures/index.html">PHOTOS: Blue Rats Move Again After Food-Dye Injection</a>.</p>
<p><img src="http://news.nationalgeographic.com/news/2009/07/photogalleries/blue-rats-food-dye-heals-pictures/images/primary/090727-01-blue-rat-after-dye_big.jpg" border="0" alt="PHOTOS: Blue Rats Move Again After Food-Dye Injection" width="461" height="346" /><br />
<em>Photograph courtesy Takahiro Takano</em></p>
<p><em><br />
</em></p>
<p>See armas sinine rott on tegelikult halvatud.</p>
<p>National Geographic kirjutab, et Rochesteri ülikooli teadlased parandasid roti selgroovigastuse toiduvärviga!  Täpsemalt võttes  murti kõigepealt roti selgroog tema seljale kukutatud raskusega, siis umbes nädala jooksul raviti teda sinise toiduvärviga. Rott päris kõndima siiski ei hakanud, vaid tegi lihtsalt kohmakaid samme. Kahtlemata on tegemist lootustandva uudisega halvatud inimestele. Ma usun, et igaüks, kes on halvatusega voodis, on pigem helesinine kui halvatud.<br />
Kui juhtud olema veel Sci-fi fänn (mäletate seda seksikat sinist tibi Farscape&#8217;ist?), on sinine värv isegi lisavääruseks. Teisest otsast, nüüd filmides siniseid tulnukaid vaadates ei saa ma vist kunagi üle tundest, et tegemist on invaliidiga&#8230;</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.avasilmi.eu/2009/07/28/sinine-rott-konnib-jalle/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
	</channel>
</rss>

