Mina aga pakin oma fotokotti, et minna Paljassaare ninale tormi pildistama. Alles mere ääres saan aru, kui hullult tugev tuul tegelikult on. Silmad jooksevad vett, pisarad külmuvad ripsmete külge. Ei jää üle muud, kui kiskuda müts ja kapuuts peast, siduda shemagh salli asemel maskiks ja uuesti müts-kapuuts-kindad tagasi toppida.

(Shemagh on üks väärt värk. Kaitseb kuuma ja külma eest, sääskede ja põdrakärbeste eest, tuiskava lume ja kindlasti veel paljude asjade eest. Veel olen seda kasutanud padjana (telgis, topid riided sisse ja seod kotiks), käterätikuna, tekina, taskurätikuna. Veel on ta olnud metsploomide korjamise kott, lipp laagripaiga tähistamiseks ja nurjatult erootiline miniseelik. Aga seda viimast ärge palestiinlastele öelge, nende rahvussümbol ikkagi, mäletate kuidas Arafat seda koguaeg kandis).

Paljasaare nina otsas on tuul veelgi tugevam. Ehmatan kivide vahelt ühe sinikaela lendu, see üritab instinktiivselt merele põgeneda, kuid loobub ja maandub kõrkjates nagu tuulest viidud läkiläki.

Rannal on üks lumevaba kuiv koht. Sobib lainete pildistamiseks suurepäraselt. Togin statiivi jalad kiviklibusse, asetan seljakoti statiivi taha, viskan ise kõhuli seljakotile ja suumin 400 millimeetrit murdlainetesse.

Lõbu ja pildimaterjali on laialt, kuni mu tähelepanu köidab üks eriti suur laine. Vett lendab, suumin, kadreerin, pildistan. Ja olen liiga süvenenud ja hasardis, et koletise randumist märgata.
Laine käib napilt objektiivi alt läbi, tormab kivikeste kihinal üle mu seljakoti ja peatub umbes poole liitri liiva, merekivikeste ja jääkülma veega mu kõhu ja särgi vahel.

Raban statiivist ja tõstan kaamera õhku. Objektiiv ja kaamera on kuivad, ainult veekindlal kaitsevarrukal on pritsmed. Vesi vajub tagasi, panen kaamera käest ja asun kotti päästma. National Geographicu lollikindel kott on seest kuiv. Kola on pääsenud.

Ehmatus läheb üle, märg särk kleepub kõhu külge ja kaelusest tulnud vesi voolab juba kusagil põlvede kandis. Tegemist ei ole ellujäämissituatsiooniga, kuid fotosessioon on läbi. Topin kola kotti, samal ajal ennast eri-kuradi-turistiks ja eri-kuradi-snaipriks sõimates ja kes käskis mul selle lumevaba koha piknikuks valida, ach? Kus mu ajud ja järeldusvõime olid?

„Issand, kukkusid vette või?“ imestab abikaas. Lapsed vahivad kaastundlike nägudega ja ma ei julge esialgu oma rumalusest tõtt rääkida. „Jah, libisesin libedatel rannakividel. Midagi ei juhtunud.“

Hea, et naine just ahju küttis, mõtlen teki sees diivanil soojust kogudes. Olin ma oma tehnika rikkumisest mereveega umbes viie sentimeetri kaugusel. Kass nuusib mu märga riidehunnikut ja tal on suu kõrvuni, väike karvane ninatark selline. Kokkuvõttes ei saanud isegi nohu, sain ainult hea õppetunni ja mõned pildid ka.

See tähendab, et Ludri on energiasäästlik. Kui ta ei ole aktiivne, siis kulutab ta minimaalselt energiat. See on „sleep mode“. Kui teda kutsuda, siis ta reageerib ja see oleks „Wake on LAN“.  Külmkapi ukse kolks oleks sellisel juhul  “Magic packet”

Kujutage nüüd ette, kui kass ei läheks vahepeal magama, sööks ja tramburaitaks  24 h järjest, kuu aega järjest, aasta aega järjest. Esiteks sööks ta mu vaeseks. Teiseks sööks ta mu närvid ära.  Kassi, kes 8760 tundi järjest aktiivne on, ei pea vist keegi normaalseks.

Küll peetakse seda normaalseks arvutite puhul, et nad aasta aega  järjest ainult söövad – energiat, närve, ventilaatoreid jms.

Õnneks on Microsoft „8760 tundi järjest aktiivseid kasse“  taltsutama hakanud, seda järjest efektiivsemalt.
Windows 7 energiasäästu põhimõtted on seatud nõnda:

• PC peaks magama, kui temaga midagi ei tehta
• PC-le peaks  “kaugelt”  juurde saama, isegi kui PC“ magab“
• PC peaks tööd tehes ka vähem energiat kulutama
• PC peaks passiivsetel seadmetel voolu välja lülitama

Allolev  pilt aitab mõista, milliseid tulemusi me saame aruka „power managementiga“ saavutada. Roheline tulp on põhjendatud energiakasutus. Oranž tulp on energia raiskamine. Kollane tulp on praktiliselt energia mittekasutamine. Energia raiskamine toimub  ~ 65 Watti ~ 4500 tundi. Siin ei saa olla muud tulemust, kui et „Sleep“ ja „Idle“ peavad kohad vahetama.

http://www.energystar.gov/ia/partners/prod_development/revisions/downloads/computer/TierII_Network_Issue_Slides.pdf

Pane tähele, et arvutite taustaprotsessid, nagu näiteks indekseerimine, defragmentimine, viirusetõrje skännid jms kvalifitseeruvad samuti  „haigutamiseks“. Mis siis saab, kui serveri admin on konfinud käima näiteks iganädalase viirustõrje? Selle probleemi lahendab Windows 7 Unified Background Process Manageri ja Trigger-Start Services abil.  Trigger-Start Services on  hulk teenuseid, mis tukkudes kuulavad teatud sõnumeid. Ehk kui tarvis teha näiteks Windows Update, siis server toob arvuti unest välja, paigaldab uuendused ja laseb tal siis edasi magada.

Mis see rahas teeb?

Kui arvuti  on ooterežiimil, „idle“, „haigutab“  ehk ei tee tõesti midagi, on tema energiakasutus 65W ümber.  Iga tarkvarainstants ja riistvara jubin paraku tõstab voolu kasutust. Võtame näiteks kolme tüüpi  arvutid, esimene oleks laptop, teine tavaline lauaarvuti ja kolmas võimas lauaarvuti. Arvutame voolukasutust,  kus “haigutamine”  on  65 W + toiteploki maksimum /2, ehk keskmine.  90 W Laptopi puhul oleks “haigutamine” voolukasutus siis 77,5 W.

Lõppsõnaks –  firma, kus on 50 keskmist lauarvutit, hoiaks arvutite energiasäästu õige konfiguratsiooniga kokku kuni 53 000 krooni!
Säästetud raha eest võiks osta hoopiski rohelist energiat, annetada  Varjupaikade MTÜ’le kassitoitu, tegeleda muu heategevusega või lihtsalt sellele rahale mõni asisem kasutus leida.

* „Haigutamine“ on ühe meie Linuxi spetsialisti termin:  „See server lihtsalt haigutab seal.“
* Sellele artiklile aitas kaasa mõelda ka Riivo Must.

Miks on virtualiseerimine keskkonnasäästlik?

• Virtuaalset masinat ei ole vaja toota
• Virtuaalset masinat ei ole vaja transportida, pakendada, ladustada jms.
• Virtuaalne masin ei vaja serveriruumis kohta
• Virtualiseerimine ei kuluta elektrit
• Virtuaalne masin ei vaja freoonipõhist konditsioneeri
• Virtuaalset masinat ei pea prügisse sorteerima
• jne

Kõige selle tulemusena on kuningas Kilowati tahmased jalajäljed pisut väiksemad.
Vali keskkonnasäästlik IT, virtualiseeri ja konsolideeri oma serverid praegu, et me oma lastele ja lastelastele ei peaks kahekümne aasta pärast virtualiseerima laululuiki, rohevinte, merirüdisid, tedrekanasid ja rebaseid, kes praegu meile nii iseenesestmõistetavad tunduvad.

Veidraid ideid, kuidas globaalset soojenemist vältida, on palju. Üks ameerika tädike nimelt arvab, et valitsus võitleb juba globaalse soojenemise vastu. Nimelt käib tädi iga päeva künka otsas pildistamas reaktiivlennukite poolt  taevasse jäetavaid jutte.  Tädi mure on, et need jutid püsivad kahtlaselt kaua  taevas. See on omakorda on tingitud sellest, et enam poleva tegu lihtsalt auru vms, vaid et valitsus lisab sinna juttidesse imeõhukesi alumiinium-liistakaid, mis peegeldavad päikesekiirgust taevasse tagasi.  Seda, et hõbedast lund taevast ei saja, ei oska tädi kommenteerida.

Kõik sellised grandioossete  plaanide autorid võiks oma pea siiski õiges suunas tööle panna. Planeedisuurused päikesevarjud  ja õhus hõljuvad peegel-liistakud ei ole lahendus.

Lahenduseks saab olla taastuvenergia kasutamine ja fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine.  Sõita rohkem jalgrattaga, keerata vesi boileris kraadi võrra jahedamaks, tarbida kodumaist, kasutada säästupirne, korduvkasutus ja prügi sorteerimine  jne.

http://ngm.nationalgeographic.com/big-idea/01/shading-earth

Ma ei mõista, mis sunnib inimest IT kola 8 km mööda mereranda,  suht  läbimatul teel kusagile vanasse putkasse vedama?

Jäätmekäitluskeskuses võetakse ohtlikke jäätmeid elanikelt vastu tasuta, firmadele maksab mittekomplektse IT-kola ladustamine 1000 eek tonni eest. (Parandage mind kui eksin)
Selles putkas on siis kola saja krooni eest, mida tasus vedada mööda läbimatut maad, autot lõhkuda jne?
R*isk, ma ütlen.

http://englishrussia.com/?p=1342 – aga Venemaal pannakse vanad arvutid lihtsalt põlema.

APNELPVP

Mulle isiklikult meeldib must värv, va. juhul, kui see vaatab mulle vastu tühja akuga GPSilt ja ma olen metsa eksinud. Mobiilse seadme displei värvipalett mõjutab oluliselt aku kasutust.  Erksad värvid kurnavad akut rohkem, kui tuhmid värvid. Seega kui aku on tühjenemas, keerake värvid ja heledus maha. Tume  taust on energiasäästlikum kui  erkroheline.  Sellele järeldusele tulemiseks ei pea olema just Einstein,  kuid  paljudel mobiilsetel seadmetel on kirevad  taustapildid ja erksad värvid.

Kasutage vähem erksaid värve ja GPSil võib olla veel just nii palju jõudu, et saate metsast välja. Või laptopis nii palju akut, et kliendikohtumine lõpuni protokollida.
Sellest rääkimata, et energiasääst on loodusele ja rahakotile kasulik.

Samal teemal kirjutab ka New Scientist, http://www.newscientist.com/article/dn17419-limitedcolour-screens-could-boost-cellphone-battery-life.html

Skoor 10 on parim, 0n halvim. Joonist ja pilti vaata originaalartiklist:  http://www.greenpeace.org/international/campaigns/toxics/electronics/how-the-companies-line-up

Kuidas need kriteeriumid paika pandi?

• Kuidas firmad kõrvaldavad oma toodetest ohtlikud ainud
• Kuidas firma oma tooted tagasi võtab ja taaskäitleb, kui need iganevad.
• Kuidas vähendatakse oma tegevuse ja toodete mõju kliimale.