Mul oli privileeg pildistada Kuljuse 60 aasta juubelikontserti, mida peeti uues ja uhkes Nokia kontserdimajas.  Jagan Teilegi vaatamiseks mõned pildid sellest toredast, energiat ja elurõõmu kiirgavast üritusest.

Pean märkima, et Nokia kontserdisaal on turvaline. Kui täismüüdud saalis publiku nii marulised aplausid katust kaela ei kukutanud, võib seda saali pommivarjendina kasutada

Kõikide piltide eelvaade on siin: Kuljuse 60 juubelikontserdi pildid – PDF, 2 MB.

Kuidas saada suuri digipilte?

Lihtne. Aita Kuljusel heategu teha:
1. Tee endale sobivas suuruses annetus ühele neist kolmest organisatsioonist:

2. Saada tehtud annetuse maksekorraldus martin@avasilmi.eu aadressile.

3. Mina saadan Sulle vastu kasutajanime, parooli ja lingi suurtele piltidele.

Palun ausat mängu, üks annetus ühe inimese kohta ehk ilma ülalnimetatud  annetuseta palun ära neid pilte edasi anna.

Viimased seitse aastat mu elust on olnud eriti rahuldust pakkuvad, sest mul õnnestus muuta oma IT- hobi tööks.  Selle aja jooksul olen olnud IT-s üsna erinevates rollides, praegu on mu ametinimetuseks konsultant ja valdkonnaks infoturve ja IT juhtimine.  Kui  Sul vajab lahendamist turva- või juhtimise küsimus, võta kindlasti ühendust, mul on hea meel aidata.  Ametlik osa on ära toodud siin.
Ka oma loodusfotohobi   kuulutamisega ei ole ma tagasihoidlik olnud.  Eriti tore on, et tänu oma tööle saan ma oma loodusfotode müügist saadud tulu kinkida neile, kes seda minust rohkem vajavad -  kaitseta loomadele.

Eelmisel nädalal õnnestus mul ühendada oma kliendi juures töö ja hobi.  Kohtusin seal väga huvitavate ja tegusate inimestega, kes teevad oma tööd suure missioonitundega.

Öeldakse, et küsija suu pihta ei lööda.
Võtsingi oma julguse kokku ja küsisin: “Kas tavaline inimene saab ka aidata?”
“Mis mõttes tavaline inimene?” oli natuke hämmeldunud vastus.
“No, nagu mina näiteks,” oli ka minu vastus natuke hämmeldunud.

“Tead, midagi on küll, mida Sa ära teha saad.”  Ja mulle räägiti pisike mure, mille lahendamine võib tõepoolest olla minu võimuses. Kui mu ideed sobima peaksid ja õnnestub mure tõepoolest lahendada, paistab mu rahuolu päike üle terve Eestimaa.

Ja kui see tehtud on, ei häbene juurde küsida.

Millest täpselt jutt käib, saate teada paari nädala jooksul

Viimasel korral, kui käisin Paljassaares tormi pildistamas, ei olnud ma ainuke tormihuviline. Läbi tormi hakkas kostma mootorimüra ja nähtavale ilmus ATV.  Sõitis veepiirile, osaliselt mulle kaadrisse ja jäi mind vaatama. Mina esialgu ka vaatasin lihtsalt, et äkki sõidab minema. Mul pole tahtmist sellistega vestlust arendada.
Vaatasime siis teineteist mõnda aega, siis tõusis kiivri visiir.

„Mis on?“

Tõmbasin endalgi  kapuutsi silmilt.

„Kas Sul on luba siin ATVga sõitmiseks?“
„Miks peaks?“
„Siin ei tohi sõita, märgid on ju ees ja tõkkepuud kinni.“
„Mina küll ühtegi märki ei näinud.“
„Paljassaare hoiualal ei tohi mootorsõidukiga sõita, va. erilubade alusel, mis minu teada on antud paarile elukutselisele kalurile ja Veeteede ametile.“
„Võib nii olla küll.“

Visiir langes ja ATV  lahkus  tuldud suunas. Ise mõtlesin, et meeldiv inimene oli, võrreldes tunduvalt jõhkrama  ATV juhiga, kes  Väike-Paljassaares pesitsusajal roostikus  ja rannaliivas linde hirmutas.

Pärast lahkudes otsustasin uurida, et kust tuldi ja kuhu mindi. Loomulikult oli kaitsevööndisse sõidetud lihtsalt märgi alt ja tõkkepuu kõrvalt. Märki ei pruugi tõesti märgata, ma ise ka ei märka mõnikord kiiruspiiranguid ja parkimiskeelde. „Telliskiviga“ tõkkepuud  oli märgatud küll, sest sõitis kõrvalt mööda, mitte otsa

Kevadise ATV jõhkrutsemisest tehtud fotod saatsid kohalikud linnuvaatlejad Keskkonnainspektsiooni ja juhtumi kohta algatati  väärteomenetlus.
Tormisel õhtul kogemata märgid „kahe silla“ vahele jätnud ATV juhist ei hakanud kusagile teatama, lahkus ta ju kahju tegemata ja viisaka  jutu peale.

Loodetavasti võtavad sellest õppust ka teised ATV sõbrad, kes  edaspidi  naudivad Paljassaart  kondimootoriga.

Fakte Paljassaarest:
Paljassaare on Natura 2000 ala.
Natura alad on loodusväärtused, mida Euroopa Liit peab väärtuslikuks ja mida tuleb ühtsete reeglite järgi kaitsta. Eesti jaoks tähendab see, et kui meil on selliseid loodusväärtusi, siis need ei ole enam Eesti asi. Need on juba Euroopa väärtused. Natura mõte on kaitsta ökosüsteeme, kaitsta seda, mis meil on looduslik ja tavaline.
Natura alade olemasolu oli üheks tingimuseks, et meid üldse Euroopa Liitu vastu võeti.

Paljassaare on üle-Euroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 221 liiki linde.
Paljassaares kohatud liikidest on Eestis kaitse all 81 liiki, kellest I kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 25 ja III kaitsekategooria liike 51. Euroopa Ühenduse Linnudirektiivi I lisasse kuulub 44 Paljassaarel kohatud linnuliiki. Aastatel 1994 – 2007 on hoiualal ja lähiümbruses pesitsenud tõenäoliselt kuni 105 liiki haudelinde, kellest kindlaid pesitsejaid on olnud 58.
Ala linnurikkuse tagavad heade puhke- ja toitumisvõimalustega mitmekesine maastik (roostik, niidud, põõsastikud, madal meri), asumine lindude rändeteel ning aastakümneid kestnud vähene inimsurve.

Paljassaare  hoiuala on võetud Vabariigi Valitsuse määrusega kaitse alla. See tähendab, et  Paljassaare  soodsa seisundi tagamiseks  on alal keelatud elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.  Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on  luitsnokk-part, piilpart, tuttvart, hüüp, sõtkas, soorüdi ehk soorisla, kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla, värbrüdi ehk värbrisla, väiketüll, liivatüll,  roo-loorkull, aul , väikeluik, kühmnokk-luik, punaselg-õgija, jääkoskel, väikekoovitaja, sarvikpütt, tuttpütt, täpikhuik, rooruik, hahk, jõgitiir,  randtiir, tumetilder, mudatilder, punajalg-tilder,  kiivitaja  ja suur kuldtiib.

II kategooria liik kaitse all on  jumalakäpp.
III kategooria liigid kaitse all on roosa merikann,  aas-karukell, kaheleheline käokeel, rohekas käokeel, suur-käopõll, künnapuu,  rootsi kukits,  kahkjaspunane sõrmkäpp.
Punase raamatu liikidest esineb hoiualal jumalakäppa ja silmarohtu.

* Koertel peab olema jalutusrihm ja suukorv.
* Hoiualal on lahtiste koertega liikumine keelatud.
* Hoiualal liigeldakse jalgsi ja jalgrattaga.
* Autode, ATV-de, mootorrataste jt mootorsõidukitega hoiualal liiklemine keelatud, v.a. erilubadega.
* Lõkke tegemine on keelatud. Suur tuleoht!
* Oma prügi võta kaasa! Lähim prügikonteiner asub Pikakari ranna juures.
* Hoiualal on lubatud korjata marju ja seeni.
* 1. maist 31. juulini on roostikus ja rannikul liikumine keelatud. Linnud pesitsevad!

Faktides tuginen:

http://www.seit.ee/failid/268.pdf

Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Instituudi vanemteadur Heiti Paves võitis “” Maailma väikseima kunstiauhinna”.
Mis on tegelikult suur tunnustus väga väikese asja pildistamise eest. Ma ei tea, kas see just kvalifitseerub loodusfotoks selle üldlevinud mõistes,  kuid Tema konfokaalse mikroskoobiga tehtud fotol on harilik müürlook (Arabidopsis thaliana), mida kasutatakse tänapäeval paljudes geeniuuringutes mudelliigina.

Sellest kirjutab New Scientist aadressil http://www.newscientist.com/gallery/its-a-small-world-after-all ja seal saate vaadata ka teisi toredaid pilte.

Palju õnne!

Loodusfoto Sinu seinal teeb Sinust hoolivama, inimsõbralikuma ja heldema inimese.
Rochesteri ülikoolis tehtud uurimus, kus osales 370 inimest, võrdles kahte gruppi inimesi, kellele näidati suurel ekraanil fotosid loodusest või inimtekkelisest keskkonnast, nagu linnad, raudteed, pilvelõhkujad. Pilte vahetati regulaarselt, neil olid erinevad teemad, värvid, kujundid.
Seega ei saa väita, et näiteks sinine värv inimesi rahustas ja loojangupunane sooja sisetunde tekitas. Need inimesed, kes vaatasid loodusfotosid, annetasid rohkem raha heategevusse ja olid hoolivamad oma lähedaste suhtes.
Lisaks aitab loodusfotode vaatamine maandada stressi ja haiglapalatites, kus on seintel loodusfotod, paranevad inimesed kiiremini. Loodusfotode vaatamine paneb Su paremini käituma ja parandab Su enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt.
Uurijate sõnul on tuleb see sellest, et loodus aitab inimestel tunnetada põhiväärtuseid. Looduses tunnevad inimesed ennast võrdsemalt, ühiskondlike kihtide ja klassivahedeta.

Kuidas tulemusi mõõdeti?
Inimestel lasti vastata ühte ja sama küsimustikku kaks korda, enne ja pärast loodusfotode vaatamist.
Loodusfotosid vaadanud inimesed hindasid lähedust ja empaatiat kõrgemalt kui enne.
Igale osalejale anti viis dollarit, mille nad võisid endale jätta või anda teisele uurimuses osalenud isikule.
Loodusfotosid vaadanud inimesed „annetasid“ raha rohkem, kui tehnopilte vaadanud inimesed.

Mida me sellest järeldada võime?
Me vajame oma eludes rohkem loodust. Alates parkidest ja linnarohelusest, lõpetades taimedega kontoriruumis. Minge metsa!
Ja miks mitte osta ka mõned pildid oma kodu ja kontori kaunistamiseks.

Allikad:
http://psp.sagepub.com/cgi/reprint/35/10/1315

http://www.treehugger.com/files/2009/10/nature-makes-us-nicer-people-new-study-says.php